Friday, January 29th, 2010
*Kui suur katsumus on lastele see, kui nende ema peab pärast rohu võtmist veerand tundi lamama. See on kahtlemata nõudmistele ülesehitunud maailmade kollaps.
*Etta on vildikate hirm. Õnneks saab tema suu värvuse järgi kohe aru, millise vildika ta õhtule saatnud (loe: närinud) on.
*Martal ilmus esimene nähtamatu sõber. Pipi filmist, loomulikult. Marco, kes on peale kõrtsi jooksupoisiks olemise veel ka “väga ilus poiss ja seal pole midagi imelikku, kui tüdrukud temasse armunud on!” ehk Pipit tsiteerides.
*Kas teisi lapsevanemaid häirib ka linna kuulsaimas kultuurikeskuses (?!) aset leidva enneolematu+tõelise kultuurisündmuse (?!) Bodies Revealed reklaamid igal pool? Kui ma ise suudan selliseid asju üllatavalt sujuvalt alateadlikult ignoreerida, siis ikkagi… Avan pahaaimamatult ühe online väljaande veebilehe, kui kõlab õla tagant hääl: “Emme, vaata see kole surnud inimene!”. Kui ühte nädalas korra välja antavat ajalehte loen, kostub õla tagant taas sama hääl: “Emme, vaata, see kole surnud inimene!”. Kui kodust kuskile üle Taksopargi ristmiku sõidame, kostub turvatoolist: “Emme ja issi, vaadake, see kole surnud inimene!”, jne, jne. Tõesti, kui tal tekib vastav huvi ja kuppel kannatab, siis lähme kindlasti tervishoiumuuseumisse ja minupoolest võib ta vabalt minna kunagi õppima ametit, mille raames ta kasvõi Tartu Ülikooli anatoomikus pikemalt aega veeta saab. Aga ma ei taha kuidagi, et mu neljaaastane laps arvaks, et strateegiliselt lahtilõigatud surnud inimeste eksponeerimine ja pidev presens midagi mitte väga märkimisväärset ja enesestmõistetavat on. Tähendab, kas see ei ole otsene visuaalne sobimatu alastus reklaamis (Reklaamiseaduse §5 lõige 2 punkt 5), sest kehal pole nahka peal või/ja poos ei viita millelegi seksuaalsele? Vaata ka: Kristian Taska Võlumaailma reklaam, alkoholi reklaam, tubaka reklaam, reklaamiseadus.
*Tehnikavidinatest mitte eriti vaimustuv Marta mängib mõnda iTelefonis olevat mängu kindlalt paremini, kui mina.
*Ettal on 11 hammast. Üks vähem, kui pooled on veel tulla. See lohutab.
on Friday, January 29th, 2010 at 12:00:
Mind häirib ka tõeliselt see Bodies Revealed reklaam.
on Sunday, January 31st, 2010 at 11:30:
Mina olen jälle mõelnud, et tahaks tõsiselt kuhugi kaevata isikliku ja naissoo solvamise pärast maailma kõige labasemas reklaamis “Juuksevähki pole olemas!”, mille kohta saab lähemalt lugeda ka “portaalist” EMAKAS.EE!!!
Heldene aeg - esiteks, mis tundega loeb seda reklaami näiteks keegi naine, kes on küll käinud regulaarselt arstlikus kontrollis, kuid ometi haigestunud emakakaelavähki ning selle tõttu tehtud kemoteraapia tagajärjel kaotanud kõik juuksed?!
Ja teiseks; kas on olemas internetisait Munandid.ee või Seemnejuha.ee, kust Eesti mehed võiks oma tervist ohustavate haiguste kohta infot ammutada? Teatavasti on meeste teadlikkus oma tervisest ju tunduvalt madalam kui naistel.
on Monday, February 1st, 2010 at 01:55:
Minu arust, Ede, läheb see kaudselt samasse rubriiki. Üheltpoolt ma muidugi täesti mõistan neid igasugu vähem või rohkem tabuks olevaid teavituskampaaniaid, siis mis tahes eesmärgil. Kas ärilisel või sotsiaalsel… mõlemad jätavad lõpuks kellegi ellu, sest jagavad tänases maailmas kõige “vajalikumat” eluks ehk informatsiooni. Aga… see justkui suretab mõistust. Kas siis inimene käitubki antud küsimuses ainult selle emakakaelavähi plakati järgi?! Intelligentne inimene peaks ikkagi selliste asjade peale ise tulema, miks meile koolis üleüldse anatoomia kursus, kui me sealt edasi ei suuda mõelda ja enda eest elementaarsel kombel hoolt ei kanna?
Ühesõnaga, ma ei taha nüüd öelda, et selliste teemade käsitlemine võiks üleüldse olemata olla, aga kuskil minnakse justkui veidi üle piiri. Midagi võiks selles maailmas ikkagi isiklikuks ja intiimseks ka jääda. See lisab inimestele väärikust, mumeelest.